25.9.17

New York City


... ja olemegi tagasi alguses! Alguses, kust see blogi alguse sai - Ameerikas!

2011. aasta varakevadel oli mul suurepärane võimalus elada ning aeg maha võtta Ameerika Ühendriikides, täpsemalt California osariigis, San Diegos, San Franciscos, Los Angeleses jm, mis sinna lähedale jäi. Toonane reis jättis mulle väga kustumatu mulje (kõiki muljeid saate lugeda mu 2011. aasta postitustest), mistõttu on tagasipöördumine sellesse "kõigi võimaluste" riiki olnud mu korduvreiside unistuste topis. 2017. aasta septembris sai see teoks - seekord eesmärgiga tutvuda veidi lähemalt suurriigi metropoliga - New Yorgiga.

See ei olnud mu esimene külastus Empire State'i. Juba 2011. aastal õnnestus mul poolteist päeva New Yorgis veeta tagasiteel Eestisse, enne Tallinna lendu. Kuna see oli nii lühike aeg, jäi palju nägemata ning kogemata. Lisaks kõigele ka teistega jagamata, sest reisisin toona üksi ning blogiposti sellest külastusest jäin võlgu.

Seekord reisisime aga viiekesi! Mis oli ka mulle ning K-le esmakordne. Muidugi olime ka enne suurema seltskonnaga reisinud (maratoniturism Hamburgis ja Viinis), aga minna lihtsalt turisti panema, veeta kaheksa ööd korteris sõpradega, kellega muidu enne ei ole nii pikalt koos aega veetnud, oli meile esmakordne. Ja etteruttavalt võin öelda, et kõik möödus suurepäraselt! Jagasime toitu, emotsioone, vajadusel jagunesime gruppideks, et igaüks saaks endale huvipakkuvat tegevust teha, aga enamjaolt olime ikka kõik koos ning nägime-tegime samu asju. :) Aitäh toredale reisiseltskonnale!

9.7.17

Austria. Ja natuke Saksamaad :)

Täpsemalt tuleb siin postituses juttu Zillertal alpidest (ehk milline on populaarne suusakuurort Mayrhofen ja selle ümbrus suvisel ajal), Innsbruckist, Salzburgist, Münchenist (üsna vähe) ning Neuschwansteini lossist.



Seekord võtsime ette lühikese reisi eesmärgiga minna alpidesse matkama. Kuna K-l elab tädi Münchenis ning Tallinnast lendab Nordica (LOT) otselennuga just sinna, otsustasime, et kasutame võimalust ning külastame ka teda (lennupiletid saime ühele inimesele edasi-tagasi 165 eurot). Seega saime nii minnes kui ka tulles ööbida Münchenis ning teised kolm ööd veetsime Austrias, Zillertali piirkonnas, täpsemalt Zell am Zilleris (7km Mayrhofenist).

München, Odeonsplatz
Münchenist ma siiski väga pikalt rääkida ei oska, kuna meie külastus sinna oli lühike ning pigem kulus aeg muljetamisele tädiga. Siiski sain nii palju teada, et kohad, mis vajavad külastamist on: vanalinn, mis on muidugi autovaba, Maximilianstrasse (kallite butiikide ning luksusautodega) ja English Garden (üks suurimaid linnaparke maailmas). Milliseid kohti teie Münchenis soovitate külastada? Me otsustasime K-ga, et peame kindlasti sinna tagasi minema, rentima rattad ning lihtsalt ringi sõitma ning uitama. München tundus kindlasti külastamist väärt!

Kuna plaanisime reisi jooksul Austriat natuke rohkem uudistada, otsustasime rentida auto. Kasutasime seekord Sixt autorenti ning üks armas valge (ja üsna uus -vaid 1200 km läbisõiduga!) BMW 1 sai meie valdusse kuueks päevaks 298 euro eest (paar lisakindlustuse varianti sai ka sisse, aga mitte full insurance). Lisaks tuli muidugi ka kütus (ca 80 eur). Sõitsime kokku nende päevadega ligikaudu 1000 km.

Zell am Zilleri valisime sihtkohaks, kuna asub mitme mäeaheliku vahel ning on piisavas kauguses nii Neuschweinsteini lossist kui ka Salzburgist, mida mõlemat soovisime külastada. Meie peamine soov oli aga saada mägedesse ning seal matkata ning nautida ilu, mida kõrged tipud ja avarus pakub.

Kollased rajasildid
Matkamine on Zillertali alpides tehtud küllaltki lihtsaks ning suvisel ajal on see väga populaarne, nii jalgsimatkajate, kepikõndijate aga ka jalgratturite seas. Info erinevate matkaradade kohta jääb silma juba linnas - matkaradu (ja rattaradu) tähistavad kollased sildid. Nende siltide ning rajamärgistuse järgi minna on väga lihtne ning ära eksida on keeruline (eriti, kui valid populaarsemad rajad).

Meie otsustasime sõita gondliga üles mäkke ning matkata seal. Valisime raja, mis pidi olema 10,8 km, kuid kokku saime lõpuks 13 km. Raja läbimiseks läks meil koos pausidega neli ja pool tundi. Matka kulminatsioon oli Karsptize mäetipu "vallutamine", kui olime maksimaalsel kõrgusel - 2230 meetrit pealpool merepinda. Kokku oli meil tõusumeetreid 645 ning samapalju ka laskumist. Raha peal oli 3 "hütti", kus sai peatuda ning kosutust tellida (meie peatusime ühes ning lisaks tegime kaasavõetud snäkkidega pikniku mäe tipus).

Rada oli valdavalt kruusateene, kuid päris mäe tippu ning sealt alla saamiseks tuli siiski veidi vaeva näha. Ületasime väikeseid mägijõgesid, kohati olid teerajad väga kitsad, lahtise kiviklibuga või pidime üle hüppama lehmakookidest :) Aga vaade oli lihtsalt suurepärane terve matka vältel!