Kas teil tekib reisil olles tunne, et aeg käib kuidagi teisiti? Minul tekib see pidevalt. Naudin reisimist - aja mahavõtmist ning igapäeva rutiinist eemalolemist!
Siit blogist leiad minu reisimuljed, -plaanid ja näpunäited.
Verona on kindlasti üks romantilisemaid linnu, kus olen käinud. Seda mitte ehk oma arhitektuuri või linnapildi poolest, vaid kirjandusliku tausa tõttu. See on Shakespeare'i linn. Linn, kus leidis aset suurim armasturomaan "Romeo ja Julia".
Ma ei ole väga suur kirjandusfänn, kuid tundsin end Veronas väga erilisena, justkui Juliana. Õhk oli täis armastust, romantikat ja... nojah, palavust! :)
Kuidas Veronasse saada?
Verona asub täpselt poole maa peal Milanost Veneetsiasse. Milanost 180 km, nagu Tartu-Tallinn :) Muidugi saab sinna autoga ja kiirteel sõites jõuate kohale isegi alla kahe tunni, kuid meie valisime taas rongi. Rongipileteid saab Itaalias osta ja vaadata Trenitalia veebilehel. Soovitan jälgida kampaaniaid, näiteks õnnestus meil ühe kampaania raames saada Veneetsiasse kaks piletit ühe hinnaga. Veronasse ostsime piletid raudteejaamast vahetult enne väljasõitu. Rongide puhul saabki valida, kas ostad kiirrongi (Frecciabianca)pileti, mida on võimalik osta ka internetist pikalt ette või tavarongi (Regionale) pileti, mida ei saa pikalt ette osta, vaid mõned päevad enne internetist või rongijaamast kohapeal. Kiirrongi piletitega soovitan kaua mitte mõelda - mida varem ostad, seda soodsamalt saad, sest seal on erinevad hinnaklassid.
Rongiga Veronasse sõites tuleb lõpp-punktiks valida Verona Porta Nuova. Soovitan sõita kiirrongiga - jõuab kohale 1 tunni ja 22 minutitiga ja on puhas, konditsioneeriga rong. Meie valisime tavarongi ning meil ei vedanud selle valikuga - see rongisõit Milanost Veronasse oli minu jaoks üks hullemaid :) Rong oli vana, kõik aknad olid pärani, tuult ja müra oli palju, istmed olid nahast, nii et enda palavusest niiske nahk kleepus ebameeldivalt ning no üleüldse oli sõit väga-väga palav. Tavarong sõidab natuke kauem: 1 tund ja 55 minutit. Muidugi piletihind Regionale rongile on ka pea kaks korda soodsam. Samas, etteruttavalt võin öelda, et Regionale rong Como järve juurde oli väga puhas ning konditsioneeriga, seega võta kinni!
Verona linnamüür
Mida Veronas teha?
Nagu öeldud, on Verona Shakespeare'i linn ning sellekohaseid vihjeid leidus mitmel pool. Näiteks on ka vanal linnamüüril tahvel ühe tema tsitaadiga :
"There is no world without Verona walls, But purgatory, torture, hell itself.
Hence-banished is banish'd from the world,
And world's exile is death."
Verona linna sisse jalutades (tulles raudteejaama poolt, läbi vana linnamüüri), tervitab teid maailmakuulus Verona amfiteater - Verona Arena. Päevasel ajal saab minna amfiteatrisse niisama uudistama (hind täiskasvanule 10 EUR), õhtuti nautida tuntumaid oopereid, esinejaid ja etendusi.
Verona Arena
Verona Arena
Minu kindel soov oli Veronas kindlasti ära näha Julia kodu ning minna Julia rõdule, et Kristjanile õhusuudlus sealt teele saata! Seega pärast amfiteatrid seadsime sammud otse sinnapoole. Kahjuks on Julia kodu ning siseõu väga ülerahvastatud - see on tõeline turismi tõmbepunkt. Siseõue viiv võlvialune on täis kritseldatud ja kleebitud erinevaid armastussõnumeid ning paarikeste nimesid - see pidi õnne tooma. Minu meelest oli see inetu ning rikkus just romantika ära! Julia kodusse soovitan kiigata, seal sai ringi vaadata ning imetleda mitmest erinevast aknast vaadet siseõuele, tutvuda erinevate Romeo ja Julia teoste ning etendustega, lisaks kirjutada ka kiri Juliale. Paratamatult tuli seal viibides meelde film "Letters to Juliet". Sissepääs maksab 6 eurot.
Täiskritseldatud sein Julia kodu juures
Mina õhusuudlust saatmas Julia rõdult!
Julia kodu - näitus/muuseum
Julia kodu seest - näitus/muuseum
Saada kiri Juliale
Julia kodu siseõu
Julia kodu lähedal on kohe ka Verona keskväljak, Piazza delle Erbe. Päevasel ajal on seal ka turg, kust saab head paremat kohalikku toidumoona osta (näiteks ostsime me endale magustoiduks topsitäied värskeid puuvilju, njämm!).
Piazza delle Erbe
Piazza Delle Erbe
Värsked puuviljad, njämm!!
Kohustuslik külastuspaik Veronas on ka kindlus Castel San Pietro. Kahjuks meie sinna ajanappusel ei jõudnud, kuid kuuldavasti avaneb sealt suurepärane vaade Veronale. Võimalusel soovitan minna!
Künka otsas, Castel San Pietrost avaneb ilus vaade linnale
Veronasse läheksin ma kindlasti tagasi, teinekord läheksin ehk nautima õhtust Veronat - mõnd etendust amfiteatris ning mõnusat õhtusööki ühes kõige romantilisemas linnas, mida võin ette kujutada!
Mul oli suur õnn ja rõõm külastada Veneetsiat juba teist korda. Ja ma läheks tagasi iga kell. Minu jaoks on Veneetsial mingi seletamatu külgetõmbejõud, sellel linnal on müstikat, muinasjutulisust ning maailmaklassi kunsti, arhitektuuri. Ja kuivõrd palju on sellest linnast ehitatud vee peale! See on meistriklass ja tõeline vaatamisväärsus.
Mida teada?
Marco Polo rahvusvaheline lennujaam on linnast veidi eemal (nö mandril), kuid regulaarsed shuttle bussid toovad reisijad linnale lähemale.
St. Lucia rongijaam asub juba Veneetsias. Linnas endas autodega liigelda ei saa, vaid jala, kuna linnas on ligi 200 kanalit ning üle 400 silla. Võite ette kujutada, kuidas südasuvel, kõige kuumemal ajal, on Veneetsias väga-väga palav. Niiskus ning kuumus on üheskoos - no üsna "mõnus" kooslus!
Ühistranspordina toimivad veebussid, mida soovitan kindlasti kasutada soodsa alternatiivina kallite gondlisõitude asemel. Kogu info ühistranspordist, hindadest, graafikutest jms ACTV veebilehelt.
Taamalt paistab veebussi peatus ning ka veebuss, mis inimesed peale võtab
Bussipileti ostmine
Veebuss seestpoolt, bussi taga (pildistaja selja taga) on ka pisem, kuid avatud osa. Soovitan sinna suunduda - kõige parem vaade ja mõnus tuulebriis!
Kuhu minna, mida vaadata?
San Marco väljaku kellatorn
Kui jõuate Veneetsiasse St.Lucia rongijaama, on sealt väga mõnus hakata jalutama Veneetsia keskväljaku, Piazza San Marco suunas (juhul kui teil muidugi kohvreid pole, kui on, olge mureta - kohe rongijaama juures asub veebussi peatus, mis mööda vett teid vast hotellile lähemale viib). Jalutuskäik võtab muidugi aega ning soovitan hoolikalt kaarti jälgida, et te tupikusse ei satuks ja õiges kohas üle kanali saaksite, kuid ehk selles peitubki võlu - jalutades kitsastel tänavatel, kanalite vahel näete tõelist Veneetsiat ja pärlina kõige tipus jõuate Veneetsia südamesse - San Marco väljakule.
Piazza San Marco tuleb vast neile, kes enne Veneetsias käinud pole, selle linnaga kõige esimesena meelde. See on väljak, kus on sajad inimkartmatud tuvid, kes pakuvad põnevust sealviibijatele ja on tavapäraselt kõikidel Veneetsiat tutvusatavatel brošüüridel (lisaks kanalitele ja gondlitele).
San Marco väljakul asub ka samanimeline basiilika, kellatorn ja muidugi doodžide palee. Kõik need kolm on suurepärased vaatamisväärsused, kuid tipp-hooajal tuleb arvestada väga pikkade järjekordadega. Oma esimesel Veneetsia külaskäigul käisin basiilikas - soovitan, see oli imeline ning kiriku rõdult avanes väga kihvt vaade San Marco väljakule.
Mida aga eriti soovitan, ja kui te kõrgust ei karda, on San Marco väljaku kellatorn, mida külastasin nüüd, oma teisel Veneetsia külaskäigul. Kellatornist avaneb lihtsalt suurepärane vaade kogu linnale ning selle ümbrusele. Muide, ülevalt vaadates ei saa üldse aru, et Veneetsia tänavateks on kanalid. Kanalid ja tänavad on lihtsalt nii kitsad, et ülalt vaadates näeb vaid punaseid katuseid.
Kui ilm on palav ja soovite värskendust, soovitan sõita veebussiga veidi Veneetsiast eemale Lido saarele. Kui sealt veebussipeatusest otse teisele poole saart kõndida 10-15 minutit, jõuate imeilusale liivarannale. Kohe tänava lõpus ongi tasuta avalik rand. Mõnus vaheldus Veneetsia vahel sagimisele!
Vaade kellatornist - San Marco väljak
Vaade kellatornist - vaid punased katused, kanaleid ei kuskil!
Värske pasta Veneetsia kanalite vahel
Kus süüa?
Taaskord soovitan kasutada Foursquare'i abi, kui otsite häid söögikohti. Isiklikult soovitan suurepärast pisikest pastakohta, kus pasta valmib värskena kohapeal ning osta saab vaid kaasa. Koha nimi on Dal Moro's - Fresh Pasta to Go. See ei asu kaugel San Marco väljakult ning on soodne ja maitsev. Teenindus on ülisõbralik ja meeldiv. Kui tuli välja, et oleme eestlased, oli teenindaja (koha omanik) meeldivalt üllatunud ja juttu jätkus kauemaks. Saime maitsta ka värsket (toorest) pastat, mis oli minu jaoks esmakordne kogemus. Alati on ju pasta poest ostes kõva, seal oli toores pasta pehme, äsja masinast tulnud.
Minu jaoks on Veneetsia ideaalne ühepäevareisi sihtkoht, kui Põhja-Itaalias viibida. Isegi Roomast Veneetsiasse lennukiga tulla on vaid kiviviskega (kui veab, saab mõne odavlennufirmaga vaid mõnekümne euroga edasi-tagasi pileti). Samas, järgmine kord, kui Veneetsiasse lähen, tahan kindlasti peatuda seal kauem - avastada seda müstilist linna erinevatel päevaaegadel ning mitmel päeval järjest! Veneetsia on see koht, mida 100% soovitan teil kõigil vähemalt kord elus külastada.
Tegelikult praeguse postitustega oleksin pidanud oma Itaalia reisi blogipostituste sarja alustama, aga tundsin, et expost tuleks rääkida kõigepealt. Nii et nüüd saabub "hilinemisega" veidi täpsem info reisist ja meie põhilisest peatumispunktist Milanost.
Milano oli meie reisi "süda". Pärast pikka kaalumist, kus ööbida ning mis kohti külastada, leidsime, et mõistlik oleks võtta elamine Milanossse ning sealt rongiga päevareise teha meid huvitavatasse sihtpunktidesse.
Ülevaade reisist
Minek: 21. juuli
Tagasi: 28. juuli
Lend: Estonian Airiga edasi-tagasi Tallinna Lennujaam - Milano Malpensa Lennujaam. Ühele inimesele oli hind 198 EUR (koos äraantava pagasiga).
Reisiplaan:
1. õhtu - saabumine, tutvumine ümbruskonnaga
2. päev - Expo Milano 2015
3. päev - Verona
4. päev - tutvumine Milanoga
5. päev - Veneetsia
6. päev - shoppamine Milanos
7. päev - Como järv
8. päev - tagasi Eestisse
Ehk siis, Milanos veetsime me laias laastus kolm päeva. Püüdsime oma reisiplaani teha nii, et kui ühe päeva oleme kaugemal, oleme teise lähemal.
Ööbimine
Korteri võtsime taas Airbnb kaudu ning logilistel põhjustel raudteejaama (Milano Centrale) lähedale, et saaksime lihtsa vaevaga päevareise teha. Samas, korterisse raudteemüra ei kostunud ning jah, kuigi sealkandis liikus ringi veidi kahtlaseid nägusid (kuid mis linna raudteejaama lähedal neid ei oleks?), ei häirinud see meid. Õhtuti me väljas ei käinud ning ümbruskonnas palju aega ei veetnud.
Kui otsite Milanosse ööömaja, siis mulle tundus, et väga mõnusad kandid ööbimiseks on piirkonnad Milano katedraali lähedal ja sealt pigem natuke üles või vasakule (piirkonnas Scala, Brera). Laias laastus see osa, mis jääb vanalinna müüridest sissepoole. Kaardi peal see piirkond:
Kui hotell/korter jääb siia kaardile, on asukoht üsna hea
Vaatamisväärsused
Tegelikult on Milanos palju teha ja näha - tegemist on ju Itaalias elanikkonna järgi suuruselt teise linnaga, metropol! Aga kui ausalt ütlen, siis sellist tunnet, et tahaksin Milanos pikalt ringi uidata ja erinevaid kohti vaadata, mul ei tekkinud. Tegemist on moepealinnaga, kuid selles osas ei erinenud ta väga Pariisist ja Londonist, kus on ka palju showruume, butiike ja kalleid moebrände. Kuid mida siis Milanos kindlasti vaadata?
Milano katedraal (it.k. Duomo di Milano) on kindlasti linna kõige ilusam (ja populaarseim) vaatamisväärsus. Tegemist on maailmas suuruselt viienda katedraaliga, ehitatud gooti stiilis ning selle valmimine võttis aega pea kuus sajandit. Meie sees ei käinud, kuid võimalusel soovitan minna, sest vean kihla - katedraali terrassilt/katuseltavaneb väga võimas vaade. Katusele pääsemise hinnad on erinevad: liftiga 13 eurot, jalamehena 8 eurot.
Kõik uudistavad ja pildistavad, aga ei tea, kui paljud astusid poodidesse sisse?
Castello Sforzesco- mitte väga kaugel katedraali eest otse minnes asub keskaegne kindlus (it.k. Castello). Enne kindluse peasissekäiku, ringteel on taas turismiinfopunkt ning ka väike infopunkt ja pood expo kohta. Kindlusest saab läbi jalutada, ka sisse minna, kuid tõeline pärl asub massiivse hoonekompleksi taga - ilmatumalt suur park, kus on mõnus pikniku pidada, sportida või niisama vaikset rohelust nautida.
Väike vaikuse- ja nautimusehetk
"Püha õhtusöömaaeg" - Leonardo da Vinci üks kuulsamaid maale asub just Milanos, Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinal. Vaatama seda niisama lihtsalt aga minna ei saa - piletid tuleb ette osta, siseneda saab vaid gruppidega ja aega on vaid 15 minutit. Turism kui liinitöö!
Ausalt öeldes midagi rohkemat ja konkreetset ma soovitada ei oskagi. Meie käisime ka Hop on - Hop off sightseeing touril, mis andis väga mugava võimaluse näha linna suures plaanis. Väga kena koht tundus Navigli piirkond kanali ääres. Seal pidi olema ka elav ööelu, baaride ja klubidega.
Söögikohad
Alljärgneva nimekirja koostamisel pean tänama oma sugulast Elyst, kelle soovitused olid suureks abiks. Kasutasime reisi ajal ka tihti Foursquare'i abi ning tõesti, söögis me pettuma ei pidanud. Isiklikud soovitused ning sotsiaalmeedia garanteerivad ka välisriigis suurepärase maitseelamuse! ;)
Rossopomodoro - sellele pitsaketile sattusime peale üsna juhuslikult, kui otsisime oma "kodu" lähedal esimesel õhtul söögikohta. Foursquare'i soovitused olid head ning asukoht raudteejaamas tundus intrigeeriv. Üllatusime ning jäime rahule 100%! Ülihead pitsad, hea teenindus ning eksklusiivne vaade ilusale raudtejaamale on selle söögikoha märksõnad. Kuna tegemist on pitsarestoranide ketiga, on neid restorane muidugi linna peal veel. Aga kui neid näete, soovitan sisse astuda ja proovida näitekst pitsat Ventura (mõnus koorene-juustune-mahlane). Peale pitsa pakutakse Rossopomodoros muidugi ka pastat, salateid jpm.
Esiplaanil pitsa Ventura. Klaasi tagant näha rsagimist raudteejaamas.
Da Pino - Malastrana Rossa - Veel üks hea pitsakoht. See on nüüd selline kohalike koht - väljast vaikne ja märkamatu, seest inimesi täis ning elav. Njämm!
Pitsa munaga Da Pinos!
La Vecchia Lira - see on Elyse soovitatud restoran, kuhu meie kahjuks ei jõudnud, aga märgin siin ikkagi ära. Elyse sõnul on tegemist "vana restoraniga ehtsa itaalia toiduga".
Amorino- Amorinost võib saada tõesti maailma parimat jätsi! Kuigi üks selline jäätisebutiik asub kohe katedraali kõrval, soovitan minna pigem Brera piirkonda (aadressile Via Fiori Chiari 9). Sealne butiik asub imeilusas kandis ja privaatsemas tänavas, kus ka jäätis maitseb kui paradiis!
Jäätisebutiik Amorino
Süljenäärmed käivad juba seda fotot vaadates
Grom - erapooletult ütlen, et tegemist on paremuselt teise, kuid Amorinoga sama hea jäätisekohaga. ;) Grom jäätisekohvikuid võib ehk veidi tihedamalt linnas kohata, ka expo alal. Nii Gromist kui ka Amorinost soovitan võtta soolase karamelli maitselist jäätist (ei kohta tihti). Viib keele alla!
Luini - siit saab Milano kuulsaid pirukaid, kuuldavasti parim peaks olema klassikaline tomati-mozarella oma. Kui kohale jõudsime, saime aru, et see on väga populaarne ning me polnud ainukesed, kes kohta otsisid (sest see on veidi nurga taga, mitte väga kergesti leitav). Nii meie ja paar teist seltskonda vaatasid kurbade silmadega suletud uksi - koht on pühapäeviti kinni! Nii et kahjuks jäid meil need kuulsad pirukad maitsmata, aga siis ongi põhjust Milanosse tagasi minna :) Kuid võimalik, et siis peab pikalt järjekorras ootama, Tripadvisoris on mõned üsna kõnekad fotod kui popp koht see on.
NUN Taste of Middle East- hea vaheldus pitsale ja pastale. Restoran jääb Corso Buenos Aires kõrvaltänavale. Koht on modernne, teenindajad sõbralikud ja toit maitsev. Näiteks soovitan võtta valikust salati koos kanakebabiga. Viib keele alla ja on vahelduseks väga mõnus pai kõhule ;) Menüüga on võimalik tutvuda ka nende veebilehel.
Meie valik NUNist
Väljas söömise teema juurde olgu lisatud ka see, et igas söögikohas, kus sa laua taha maha istud, arvestatakse arvele automaatselt juurde teenustasu 2 eurot inimese kohta. Ja nii oli see igal pool Itaalias. Meid ajas see segadusse - kas tippi siis tuleks jätta või mitte?
Shoppamine
Kohe katedraali kõrval, vasakul taga on suur kaubamaja La Rinascente. Kaubamaja on avatud E-L 9st 22ni ja P 10st 22ni. Seal on kõike - meestele, lastele, naistele, kodule ning valik on väga lai - nii kallimaid, eksklusiivsemaid kui ka soodsamaid ent kvaliteetseid kaubamärke. Väga huvitav on selle kaubamaja juures seik, et seal võib vabalt koertega ringi liikuda. Ja mitte sülekoertega, vaid täitsa tavasuuruses koertega... Jalutasin ja mõtlesin mitu korda, aga mis saab, kui koer otsustab end kergendada nt. keset Burberry Prorsum kollektsiooni väljapanekut? Hmm... :)
Kaubamajast edasi ning katedraali taga on Corso Vittorio Emanuele II, kus asuvad ka igasugused poed - Zara, Mango, Celio, Furla, Foot Locker jne, jne. Sinna võib ära uppuda!
Ka Corso Buenos Aires on laia valikuga shopping tänav. Selle tänava miinuseks võrreldes Corso Vittorio Emanuele'ga on lihtsalt see, et tegemist on autoliiklusega tänavaga. Et saada teiselepoole tänavat ja et jõuda ühte või teise poodi, tuleb otsida ülekäigurada ja liiklemine on aeganõudvam. Aga jah - kõik ostud saab tehtud :)
Transport
Milanos on nii bussid, trammid kui ka metroo. Kõigile neile transpordivahenditele kehtib üks pilet (ei pea ostma igaühele eraldi). 90 minuti pilet maksab 1.50 EUR, 24 tunni pilet 4.50 EUR jne. Näiteks on info lihtsalt selgitatud CiaoMilano veebilehelt. Piletid tuleb osta kioskitest või metroos automaatidest. Metroo on kiire ning täpne. Trammide ja bussidega meil ei õnnestunud sõita, aga jah, tramme võib linnapildis kohata väga erinevaid:
Selle suve oodatud reis kulges juuli lõpus Põhja-Itaalias. Seda paaril lihtsalt põhjusel - Estonian Air pakkus taas hea hinnaga pileteid Malpensa lennujaama ja sealkandis toimub ka maailmanäitus. Me ei kahelnud pikalt ja piletid said soetatud juba veebruaris.
Kuna külastasime reisi jooksul niivõrd palju erinevaid kohti ning tegelikult jäi ka palju nägemata, ei suuda ma kõike kompaktselt ühte postitussse kirja panna ning teen neid hoopis mitu :) Alustan expoga.
Ma pole mitte kunagi sellist asja näinud! Kui pärast pileti- ja kotikontrolli sisse saime, valdas mind suur elevustunne ning tundsin end väga erilisena, et mul on võimalik midagi sellist oma silmaga näha. Maailmanäitus, olgu ta kusiganes, on kindlasti koht, kust võiks oma eluajal vähemalt korra läbi käia, sest see on uskumatu! Väga vägev!
Parandama peab aga kohe alguses 2015. aasta ürituse nime: expo ei asu tegelikult Milanos, vaid Milano külje all, eeslinnas nimega Rho. Seega, olge tähelepanelikud, kui ostate metroo- ja bussipileteid, expo tsoon ulatub linnapiirist väljapoole. Metrooga Milano kesklinnast oli expo juurde üheotsapilet 5 eurot ning sõit kestis umbes 30 minutit.
Expo kestab 2015. aastal 1. maist kuni 31. oktoobrini. Soovitan piletid osta internetist, et vältida kohapeal kassajärjekorras seismist. Kindlale kuupäevale ostes maksab pilet 34 eurot täiskasvanule (on soodustused õpilastele ja pensionäridele), lihtsalt ühe päeva pilet, fikseerimata kuupäevale on 39 eurot. Augusti lõpuni on võimalik õhtuti vaadata ka Cirque du Soleil etendust, mille pileti hinnad on 25-35 eurot (peab olema ka expo pilet samale päevale).
Expo Milano 2015 teemaks on "Feeding the planet, Energy of Life", mis kumab läbi väga paljude riikide näitusesaalide (aga tundub, et see polnud kohustuslik teema, sest mitmed riigid lihtsalt tutvustavad end, oma saavutusi ja kultuuri, Eesti nende hulgas).
Jalutades ringi toiduteemalistes näitusesaalides mõtlesin endamisi, et kui ma oleksin bioloog, keskkonnateadlane, toitumisspetsialist vm teadlane, kes tegeleks antud jätkusuutlikkuse, keskkonnasäästlikkuse ja üldse toiduvaldkonnaga, oleksin ma suurima entusiasmiga sukeldunud pea ees mitmeks päevaks nendesse paviljonidesse. Infot oli aga meie jaoks liiga palju, mistõttu väga mitmest kohast jalutasime me lihtsalt läbi, jõudmata süveneda igasse ekraani, ekspositsiooni, teadetetahvlisse, interaktiivsesse lahendusse jne.
Samas, just viimaste poolest oligi expo minu jaoks väga huvitav: mismoodi on lahendatud temaatika esitlus, milliseid tehnoloogilisi, innovaatilisi ja interaktiivseid lahendusi oli kasutatud ning kuidas asi üldse korraldatud. Mõned näited:
Pavilion Zeros, mis ei olnud ühegi riigi esinduspaviljon, kuid loodud itaallaste poolt ja andis ülevaate inimkonna toidutootmise ajaloost, oli ühes saalis kasutatud ilmatumalt suurt seinapinda videote näitamiseks. Mul jäi karp lahti. Üheskoos näitasid videopilti kuus meeletult suurt projektorit.
Pavilion Zero videolahendus
Mehhiko paviljonis sai igaüks endale individuaalse triipkoodi, mille alusel said endale luua "oma kasutaja". Paviljonis ringi käies ning triipkoodi masinale näidates, said lugeda just sinule mõeldud infot ühe või teise toidusaaduse kohta.
Üks huvitavamaid lahendusi oli Saksamaa näitusesaalis: nimelt sai igaüks (pärast pikka järjekorras ootamist) endale justkui pappkaardi - sellise üleni valge. Pärast lühikest instruktsiooni saime teada, et pappkaardi vahel on mingitsorti kiip (nad nimetasid neid pappkaarte seed cardideks), mis reageerib sellele, kui asetad kaardi näitusesaalis ettenähtud näituselaudadele (mis muidu on täitsa tühjad). Kui kaardi laua peale asetad, hakkab selle peal mängima video (projektorist). Video kulgu saab ise mõjutada kaardi asendit muutes - kui liigutad kaarti paremale poole, ilmub ette menüü, üles-alla, läheb käima video jne. Ehk siis - pealtnäha tühjale valgele kaardile ilmus õiges kohas ette pilt ning pilti saab kontrollida kaarti liigutades, nagu nuhvliga. Üsna lahe! Proovisin googeldada, kuid kahjuks ei osanud täpsemat infot selle lahenduse kohta leida. Näitusesaalist väljudes võeti meilt ka need seed cardid käest, ei saanud mälestuseks jätta :)
Saksamaa näitusesaali seed card
Kindlasti ei ole võimalik ühe päevaga kõiki paviljone läbi käia. Kui lähete üheks päevaks, peate hoolega valima, mis riigid teid enim huvitavad.
Väikese soovitusena võin öelda, et Vietnami paviljoni tagumises osas oli väga hea söögikoht - kohalikud Vietnami naised teevad nuudleid, krevette, ise nad inglise keelt ei kõnele, kuid asjalikud on küll :)
Vietnami naised sööki pakkumas
Kõik söögid ja joogid on muidugi tasulised (alal on väga lai valik restorane). Ainuke tasuta "söök", mis meie saime, oli Lindti šokolaadi näitusesaalis tükike imemaitsvat maiust. Kuid väga hea on see, et expo alal on tihedalt avalikke veemasinaid, kus saad pidevalt oma veepudelit täita, ka mulliveega! Janusse ei jää ;)
Kui muidu kõik paviljonid jäävad nö põhitänava äärde, soovitan kindlasti uurida ka, mis nende paviljonide taha jääb. Näiteks ei pruugi väga silma jääda Future Food District ehk siis tulevikukaubamaja. See on tõeliselt lahe ning saate isegi seal oste teha! Poes pole ühtegi teenindajat, lettide kohal on interaktiivsed ekraanid, kust saab infot toodete kohta sirvida, värsketest puuviljadest mahla ulatab teile robot ja muidugi kassad on ka iseteenindusega.
Tulevikupood väljaspoolt
Tulevikupood seestpoolt
Robot ulatab värskelt pressitud õunamahla
Cirque du Soleil'st nii palju, et ka see on klass omaette. Kui teil on vähegi huvi näha inimvõimete piire, mida kõike andekad inimesed oma kehaga ära ei tee, soovitan! Aga eks Cirque du Soleil on käinud ka Eestis ning kindlasti paljud eestlased juba oskavad aimata, mida oodata ning näha võib... Olgu aga öeldud, et konkreetne etendus on loodud vaid Expo Milano jaoks ning mujal seda näha ei saa.
Expo veebileht on üsna informatiivne ning põhilise lisainfo saab sealt ikka kätte. Kui lood veebilehele konto, saad hallata oma pileteid ning planeerida oma külastust. Expo sissepääsu juurest saab ka füüsilise territooriumikaardi, mis kohapeal kulub kindlasti ära.
P.S. Eesti paviljon oli armas - sai kiikuda, lebotada kott-toolides, kuulata Eesti muusikat ning osta Eesti disaini tooteid. Paviljoni nimi "Gallery of Estonia" ütleb üsna ära, et tegemist on galeriiga, lausa kolmel korrusel, kus saab tutvuda erinevate Eesti "oma Nokiatega". Muide Eesti paviljoni baarist saab osta Eesti õlut!
Sisenemine expo alale läänepoolsest sissepääsust. Koti- ning piletikontroll.
Kõige paremad asjad juhtuvad siis, kui neid ei planeerita, eks? Või noh, halvad ootamatused ei meeldi kellelegi, aga spontaansed reisileminekud ju küll?
Tänavu juhtus nii, et minu sünnipäev - 20. juuni - sattus laupäevale, traditsioonilised punased pühad - 23. ja 24. juuni - olid teisipäeval ja kolmapäeval, ja esmaspäevane tööpäev sattus nende tähtpäevade vahele nagu võõrkeha. Ilmselgelt tundus mõistlik see vabaks võtta. Ja kuna jaanipäeva nädalalõpule tulid meile ka korralduslikud plaanid Üliõpilaste Suvemängude näol, otsustasime K.-ga kogu nädala töölt vabaks võtta.
Kuna olime Hamburgi lühireisist vaimustuses, otsustasime teha väikese reisi kuskile Euroopasse. Seda enam, et sünnipäeva ning jaani plaane meil polnud... Saatuse tahtel (või noh, soodsate Ryanairi lennupiletite tõttu) sattusime Belgiasse, täpsemalt Brüsselisse ning Brüggesse!
Reisi lühikokkuvõte:
Läksime 19. juuni hilisõhtul, tagasi tulime 25. juuni õhtul (5 ööd).
Lend Riia - Charleroi - Riia. Hind kokku kahele inimesele koos kõikide maksudega 185.60 EUR, mis tähendab 92,8 EUR/inimene kaks suunda.
Seekord otsustasime hotellis peatumise kasuks. Sõelale jäi hipilik/funkylik Hotel Bloom!. Viis ööd standard double toas maksis onhotels.com kaudu meile 449.55 EUR (hotelli veebilehelt tellides oleks hind olnud 504 EUR).
Brüsseli Grand Place, laupäeval oli väljakul ka lilleturg
Imeilus Brugges!
Reisikava:
päev - saabumine, öine check-in
päev - ekskursioon Brüsseli vanalinnas. Võtsime giidituuri kasutades geniaalset Brussels Sightjogging teenust! Joostes näeb lihtsalt nii palju rohkem! Õhtul pidasime minu sünnipäeva õhtusöögiga väga ainulaadses Belga Queen restoranis.
päev - väljasõit imekaunisse Bruggesse, mis oli tõesti kaunis ning omamoodi Belgia Veneetsia oma kanalite ning ilusate vanade majadega. Google annab üsna adekvaatse info, kuidas lihtsalt Brüsselist Bruggesse saada. Kõigist kolmest peamisest rongijaamast väljuvad rongid umbes iga 30-50 min tagant. Kel jääb aega üle või ei soovi turistide hordidega rinda pista, soovitan minna ka Genti. Sinna me küll kahjuks ei jõudnud, kuid meie jooksugiidi sõnul on Gent üsna Brugge sarnane, lihtsalt vähemtuntud.
päev - šoppamine. Brüsseli peamine poodlemistänav on Rue Neuve. Seal asuvad kõik tuntud poed (Zara, Mango, Primark jne) ning kaks suurt kaubamaja - City 2 shopping mall ning Galeria Inno. Meil kulus terve päev seal tänaval šoppamiseks :)
päev - ennelõunal tutvusime Brüsseli Euroopa kvartaliga - Park Cinquantenaire ja seal asuva võimsa triumfikaarega ning lähedal oleva Euroopa parlamendi hoonega. Park Cinquantenaire'i kõrval oli mitmeid muuseume (sh ka automuuseum) ning ka Euroopa parlamendihoonesse oli võimalik sisse piiluda (ekskursioonina), kuid sinna me ei jõudnud. Pärastlõunal läksime Automiumi juurde, mis on väga võimas installatsioon, ehitatud 1958. aasta maailmanäituse jaoks. Taaskord me sisse ei läinud, kuid lunastades 11 EUR pileti, on võimalik liftiga üles aatomisse Brüsseli vaadet ning erinevaid väljapanekuid nautima minna. Kohe Atomiumi kõrval on ka Mini Europe, kuhu me taas sisse ei läinud, seega kogemust jagada ei oska.
päev - pakkimine ja tagasisõit.
Sightjogging!
Atomium
Euroopa Parlamendi hooned
Nipid ja kasulikku:
Seda reisi planeerides nägin väga selgelt seda, et mida varem lennupiletid ära ostad, seda parem. Värskendasin iga päev viie päeva jooksul Ryanairi lennupileteid ning hind kallines märgatavalt (paaril päeval jäi samaks). Kui oleksime ostnud piletid varem, oleksime saanud isegi 140 EUR edasi-tagasi kahele. Muideks, lennupileteid ostke alati incognito ehk anonüümse browseri aknast. Nii ei salvesta otsingumootorid ja lennufirmade veebid sinu eelmisi otsinguid, ei tõsta vastavalt hindasid ega salvesta küpsiseid vms.
Lendasime taaskord Riia lennujaama kaudu, mis on meile juba tuttav. Auto parkisime P3 parklasse (3.50 EUR / ööpäev ning vaid 5 minutit lennujaama ukseni). Charleroi lennujaam on Brüsseli lõunapoolsem lennujaam ning seal maanduvadki enamjaolt Ryanairi lennukid. Charleroi lennujaamast Brüsseli kesklinna saada oli väga lihtne, selleks on eraldi bussitransfeerid (sõit kestab umbes üks tund, väljuvad iga 30 min tagant). Bussisõit maksis 14 EUR/suund ja pileti sai kenasti enne internetist ära osta.
Ryanairi sõit oli üsna talutav, ainuke asi, millega soovitan arvestada, kui lend on täis, et isegi kui teil on käsipagas (ja õige suurusega), võidakse teilt see ära võtta ning panna lennukisse tavapagasi sekka (muidugi tasuta). Lihtsalt kõikide reisijate käsipagasid ei mahu lennukikabiini sisse ja osade reisijate käsipagasid paigutatakse pagasiruumi. Selle vältimiseks (nt teil on vaja kiiresti lennujaamast edasi liikuda ja lindi pealt pagasi ootamine ei kuulu plaani sisse) soovitan lihtsalt olla lennuki boardingu järjekorras võimalikult ees. Jäi mulje, et pagasiruumi paigutati pigem järjekorras tagapool olevate reisijate käsikohvreid.
Huvitaval kombel pakuvad väga vähesed Brüsseli hotellid hinna sees hommikusööki. Võimalusel võtke hotell hommikusöögiga, sest selle eraldi juurde ostmine on ka üsna kallis. Meie hotellis oli nädalavahetusel hommikusöögi buffet 15 EUR/inimene, tööpäeval 19 EUR/inimene.
Belgia on hinnatasemelt kallim kui Eestis. Kas või normaalse hotelli otsimisega olime jännis - pidime ikka ca 100 EUR/öö arvestama kahe peale. Mõned näited veel hindadest: poes 0,5l pudel vett maksis ~75 senti, salatiportsjon 4 EUR, croissant 1 EUR. Starbucksist Tall suuruses kohvi latte maksis 3,75 EUR. Ühistranspordi 1 tunni pilet maksis 2.30 EUR. Väljas söömas käies (restoranis) olid kõik road üle 10 EUR (ka salatid-supid). Keskmine prae hind keskmises restoranis oli 15-20 EUR. Muidugi olid kiirtoidukohad, sealt saab ikka 5-8 EURga söönuks.
Ühistransport - Brüsselis sõidavad trammid, bussid ja metroo. Lisaks on linnas kolm raudteejaama. Muide, rongidega on nädalavahetusel soodsam sõita (50% soodsamad hinnad), lisaks on erihinnad alla 26-aastastele. Metroo lihtne, kiire ja üldjuhul puhas - trammid tundusid ka lihtsad ja mõnusad, kuid nendega meil sõita ei õnnestunud, nagu ka linnaliinibussidega.
Kokkuvõttes soovitan väga minna Belgiasse! Saate maitsta imemaitsvaid vahvleid (tänava pealt 1-2 EUR tavaline vahvel, njommnjomm), juua õiget Belgia õlut ning kostitada end imemaitsva kohaliku käsitööšokolaadiga - njämm!!!!
Art Nouveau (nuudli)stiilis Koomiksimuuseumi aatrium
Triumfikaare ees, Park Cinquantenaire'l oli võimalus ka õhtustada taevas - Dinner in the Sky!
Väga-väga suur valik õllesid!
Paadisõit Brügge kanalitel
Isetehtud vahvel - maitsvalt tehtud vahvel!
Ilus galerii väikeste butiikide ning kohvikutega - Galerie royales Saint-Hubert
Waterloo lahingiu 200. aastapäeva puhul oli pissiv poiss riietatud Prantsuse sõjaväe riietusse. Muide, pissival poisil on ligi 200 kostüümi!
